
Gruusia ja Aserbaidžaani piiri peal, keset halli k6rbe meenutavat kuumaastikku, asub väike asula nimega Davit Careja. Kunagi elas seal 6000 munka, m6ned neist k6rge m2e otsas, kuhu nad olid endale kaljudesse koopad toksinud. Teised allpool, kombineerides linnust ja mägikoopaid.
Muidu olid mungad ysna eraklikud, s6id, palvetasid ja hoidsid omaette. Lihav6ttepyhadel aga said mägimungad ja Lavra kloostri gäng kokku ja palvetasid koos.

Täna elab linnuses 4 munka, 8 kassi ja nende 4 abitöölist. Üleval Gruusiat ja Aserbaidžaani lahutava mäeaheliku otsas on nii vaikne, et k6rvadel hakkab valus. Ainsad hingelised, keda siin kohtab, on m6ned yksikud turistid, kes on viitsinud ette v6tta pooletunnise ronimise ja koopad yle vaadata.
Muinasjuttu toetasid Anu, Kalev, Küllike ja Urmas. Aitäh!
3 comments:
Offtopic. Uurige välja, kas kohalikud tahavad, et me Eestis nende riiki Georgiaks või Gruusiaks kutsuks.
ma olen seda küsinud mitmelt kohalikult, kes ei saa aga pigem sellisest küsimusepüstitusest aru.
see on juba veidi ka vastuseks.
grusiinid ei pea vene keele kõnelemist ebameeldivaks. nad eristavad vene poliitikat ja rahvast/kultuuri (sh keelt), mis on eestlastega võrreldes väga tervemõistluslik.
mulle tundub, et vastus tuleb sama, kui meilt küsida, kas Eestit peaks kutsuma Eestiks, Estlandiks, Estoniaks, Viroks või Igaunijaks.
üldiselt nagu vahet pole.
Ah, ja seda ka veel, et Davit Gareja on siis ikka Gruusia ja Aserbaidžaani piiril.
Ja see "Georgia" teema on (õnneks) grusiinide jaoks sama mõttetu eesti rahvuslaste leiutis kui mulle tundus. Elagu vene kultuuri viljastav embus! Või siis elagu Sakartvelo - kuidas soovite!
Uku
Post a Comment