Damaskus

Ega me siin ainult lamba siseorganite söömisega ka tegele. Öörong viis meid 6 tunniga Aleppost Damaskusesse ja kui ebameeldivad intsidendid (nagu seljaga sõidusuunas istumine, pidevalt sisse- ja väljalülituvad tuled ja rongis meiega hirmsasti sõbruneda tahtvad kohalikud) välja arvata, jõudsime Damaskusesse ilusti.

Kohale jõudes tervitas meid meie couchsurfing host Simon (ta tegelik nimi ei jää normaalsele inimesele ka aastase kordamise peale meelde, seetõttu on meil hea meel, et ta meil end niimoodi kutsuda lubab). Simon on väga tore poiss. 19 aastat vana, õpib ülikoolis turismi ja räägib ilusti inglise keelt. Kui me kohale jõudsime, oli Simonil meile juba terve reisi programm otsast lõpuni ära planeeritud – mis päeval ja mis kell me kuhu läheme jne. Samuti tundus Simonile, et ta on endale lõpuks ometi leidnud parimad sõbrad, kellega iga võimalik minut koos veeta. Näiteks ei tahtnud Simon öösiti magada – ikka selleks, et meiega võimalikult palju koos olla. Ainult selle juures unustas Simon küsimata, kas ka meie temaga iga võimalikku minutit veeta tahame ja kas meile ka tema turismiprogramm meeldib.

Nüüdseks oleme murdnud Simoni südame, põgenenud hostelisse ja saame veidi ka omal käel käia.

Meie huvitatud lugejad on küsinud, et mis Süürias siis ka on. Süürias on:
- Veebruaris 10-20 kraadi sooja (täna näiteks 20).
- 4 miljoni elanikuga maailma vanim ikka veel asustatud linn. Linn on täis sagivaid inimesi ja autosid. Kohati hakkab pea veidi ringi käima.
- Kõrb. Keset kõrbe on väikesed oaasid, kus kasvavad palmid. Kõrbes liigutakse mootorrataste ja kaamlitega.
- Arvukalt kohti, kus on mõne tuhande aasta vanuseid varemeid. Näiteks Palmyra, kus me Markoga ära käisime, teeb igal juhul Roomale silmad ette. Ja turistide vähesuse poolest kõigile maailma vaatamisväärsustele – ma ei tea, kui palju maailmas juhtub seda, et sind lastakse 2000 aasta vanuste sammaste vahel rahulikult omapead ringi ronida.
- Kitsad müüridega piiratud vanalinna tänavad, kus võib mitte kuhugi jõudes tundide kaupa ekselda. Tänavate vahel on tuhat aastat vana turg, kus kauplemine käib ikka sama hooga, nagu varem. - “Excuse me, misses, where are you from?” – “Estonia” – “Oh, Australia, very nice country! Welcome!”
- Värskelt pressitud puuviljamahl ja –kokteilid! Kogu aeg ja iga nurga peal. Hind umbes 12 krooni pool liitrit. Osuta puuviljade peale ja onu muudkui pressib sulle.
- Väga mitu väga püha mosheed. Näiteks on siin moshee, mille tornist otsustab viimasel kohtupäeval alla tulla Jeesus; linnamüüri torn, kust sõbrad lasid korviga alla Pauluse, kui too juutide käest põgenes; moshee, kuhu on maetud Ristija Johannese pea ja moshee, kuhu on maetud Muhammedi tütrepojapojatütar. Pühadust kui palju!
- Islam. See on kogu aeg ja igal pool. Eriti intensiivselt kuus korda päevas, kui imaam moshee tornist valjuhääldi kaudu palvekutsungit iniseb. Eriti meeldib see meile siis, kui ta teeb seda kell pool 6 hommikul kohe meie hotelli kõrval. Aga muidu on ka islam igal pool – mosheetornid säravad pimedas linnas roheliselt, naistel on rätid peas (siiski vähem kui Aleppos) ja restoranid reeglina alkoholi ei paku.

Lähipäevil kolame veel veidi mahajäetud linnades ja Damaskuses ja siis läheb tee taas Aleppo ja Türgi suunas. 9. veebruaril ootab mind ja 12. veebruaril poisse Istanbulis lennuk.