Tegin täna hea nalja ä.
Rahvusvahelise õiguse loeng. Õppejõud: "According to the UN Convention Against Torture, it is an act that constitutes physical or mental torture".
Kar: "These two inflict severe mental pain on me every day, can I go to international court now?"
Jaa. Väike päike igas päevas.
Et enesekeskse postitusega jätkata, siis otsustasin, et kuigi Uku ja Marko on väga vahvad, on mul ka nendevälist stimulatsiooni vaja ja käisin eile ühes Vake ja Saburtalo vahel asuvas restos couchsurferite kogunemisel. Ülikena oli, prantslased, türgi tšikk, mõistagi palju grusiine ja siin mingit sorti sotsiaaltöömissioonil olev läti tütarlaps, kes ei tahtnudki minust lahti lasta ja kordas et pribaltika, pribaltika. Natukeseks ajaks sain suhtlushimust isegi lahti.
Pärast seda üritasin taksoga koju sõita. Ei õnnestunud. Taksojuht pidas poe ees kinni ja nõudis, et ta läheb ostab meile ühed õlled, mida ma temaga taksos tarbima pean. Ei aidanud ka vastuväited, et mul on homme test ja tema peab veel öö otsa taksojuhi ametis tööd tegema. Mõistagi osutas taksojuht teenust ka kahjudega, sest maksta mul ei lubatud. Nüüd meil on elu lõpuni taksoteenus tasuta.
____
See postitus on pühendatud issile, kes ütles, et me kirjutame blogis ainult üleüldist jama. Proovin nüüd rohkem igapäevasest elust kirjutada.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Su isa tundub äge olevat :)
see nali on suht samast kategooriast selle minu-Birxi-Siimu naljaga:D...
Post a Comment