põhja mägedesse!

nii. jälle veits reisikirja. (see on tegelikult vanem postitus, kunagi jäi poolikuks, sest stipile järele minnes hiljaks jääda ei tohi.)

eelmisel nädalavahetusel kasutasime head ilma ja sõitsime Tbilisist põhja, mägedesse, kuhu seni veel jõudnud ei olnud ja kuhu kindlasti minema peab, kui nii pikalt Gruusias elada nagu meie seda teeme.

esimesel pildil Ananuri kindluse torn. Ananurisse sõitsime marshrutkaga, Didubes passisime kohustusliku tunni, mille käigus marsa kogus reisijaid, meie vaatasime üle reisiplaanid jms. see ongi siin selline traditsioon, et jõuad nagu tasapisi sisse elada.
edasi hääletades Gudaurisse, mis on Gruusia popim suusakuurort, igal pool aktiivne ehitustöö, suusahooeg peagi algamas. talvel läheme sinna tagasi. jalutasime mööda serpentiine ja hääletasime igale mööduvale autole. neid oli märkimisäärselt vähe. aga hääletamine on siin olnud väga positiivne. inimesed tõesti hoolivad ja püüavad parimat. odav on ka niimoodi.
sovietiaegne muljetavaldav vaateplatvorm. orus voolav jõgi voolas kuskil kaugel allpool. kõrguste vahe oli muljetavaldav.
vaateplatvormi mosaiigid, aegade alguses valitsenud kaosest panoraami keskel trooniva naiskuninga Tamarani ning muidugi lõpuks sovietiaegse ehitustöö ja teadusprogressini.

Järgmisel päeval liitusid meiega Liina ja Käsper. Me olime selleks ajaks juba tükk aega mäkke roninud. LP lubas 1,5-2tunnist jalutuskäiku. Pakutud ajamäär võis enamvähem õige ollagi, aga see 1,5 või 2 tundi oli meie füüsilise vormi juures tõeline piin. Kar ja Uku päris lõppu välja ei jõudnudki. Liina ja Käpsi takso jõudis enne meile järele.

Päris piiri äärde ehitavad grusiinid kloostri, mille ehitajad püüdsid kinni karupoja ja panid puuri. Ei saanud aru, mispärast. Väike puur ja muidu kurb. Aga sõbralik karupoeg, ehk on tal hoopis ilus elu. Mungad on ju toredad inimesed.
Tere tulemas Venemaale! Kunagi põhiline Gruusiat ja Venemaad ühendanud piiripunkt on juba mõnda aega täielikult suletud. Ei mingeid diplomaatilisi suhteid, ei mingit piiriületust. Nagu ütles taksojuht, ei ole Gruusial Venemaad vajagi.

Tühjad barakid piiriäärse tee ääres ning üha rohkem lagunev Georgian Military Highway reedavad siiski, et millalgi on sealkandis elu olnud oluliselt parem.

MASS Model Management. Shooting Põhja-Kaukasuses. Sügismood Tbilisist.

Mäeküljelt voolavad rohke mineraalide ja rauasisaldusega allikad, mis moodustavad punakaid lubjavälju. Vesi ise on tugeva rauamaitsega, aga väidetavalt väga tervislik.

Kar, lehmad ja mäed. Idüll.

Vana ja väga oluline kirik kõrgel mäe otsas. Sinna me ronisimegi. Ongi õige ehitada kirikud sedavõrd kõrgele. Et siis on Jumal nagu lähemal ka.