Eile jäime Markoga loengusse 2 minutit hiljaks. Ise veel veidike muretsesime. Aga polnud hullu, sest enamus teisi tudengeid jäi tunduvalt rohkem hiljaks ja õppejõud jõudis kohale umbes 15 minutilise hilinemisega. Ma teadsin, et asi ei ole mitte minus, vaid Eesti ühiskond ei ole lihtsalt minu jaoks veel valmis.
Eilne loeng Policy Analysis oli küll elumõttetu. Õppejõud jäi nii akadeemilises kui esinemisvõimekuses kuskile kana ja lauaplaadi vahepeale - suhteliselt ultimaatsed teooriad (NII luuakse seaduseelnõusid), põnev mäng "ühendage erinevad tulbad erinevate näidetega" ja täielik võimetus õpilaste diskussiooni juhtida. See kõik kombineeritud uskumatult kehva inglise keelega ja faktiga, et ta ütles loengu jooksul 65 korda (ma hakkasin 5. korra pealt kriipse tõmbama) "how to
say it..."Ühtlasi kohtasime oma kursust, mis koosneb peale meie mõnedest grusiinidest, mõnedest armeenlastest, kellest üks vist väidab hoopis, et ta on aserbaidzhaanist, ühest ameeriklasest ja leedukast, kes peaks saabuma täna öösel. Kuna ülejäänud olid juba üle nädala koos loengutes käinud, sädistasid nad lõbusalt omavahel ja meie Markoga istusime kahekesi tagapingis nagu klassi tulnud uued lapsed ikka. Aga lõpuks võeti meid ka ringi. Jee!
Juba on välja kujunenud kursuse alfaisane (mees, kes arvab, et tal on maailma parim huumorimeel ja toredaimad mõtted, aga eksib rängalt - vihjeks, ta nimi ei ole ei Marko ega Uku) ja kursuse idioot, kelle rolli etendab mõistagi ameeriklane, argumenteerides vahetpidamata täiesti masendavalt labaseid mõtteid. Huvitav, kas ta võtab õhtuti maski eest ära? Aga samas tal on kindlasti hea süda, sest ta on kaks aastat Rahukorpusega Gruusias olnud.
Täna jäime loengusse targu veidi rohkem hiljaks, võttes eelnevalt hommikukohvi (appi, neil on kohvikutes reeglina valida türgi kohvi (magus, suhkruga keedetud väike tass) ja lahustuva Nescafe vahel - kuidas need inimesed niimoodi elavad?). Õppejõud suutis ikka hiljemaks jääda. Aga igatahes oli tänane International and Human Rights Law hoopis teine tera. Muidugi me tegime shovinistlikke märkusi, kui taaskord noor naisterahvas klassi ette ronis. Aga selgus, et naisterahvas on vaimukas, täitsa tark ja üsna hea diskussioonijuhtimisoskusega. Tema kohtab meid kindlasti uuesti. Ja aine on ka põnev. "Kindlasti on kõigil teil välja kujunenud oma sügav seisukoht selle osas, kas Kosovos toimunu on õige viis, kuidas uut riiki luua. Näiteks, mis sinu seisukoht on?" (osutab Karinile). Karin: "ömmmm..." (otsib kõrva tagant kirpu).
Tädi arvas sellele vaatamata, et me võiksime luua moot court ehk harjutuskohtu tiimi ja hakata Gruusiat esindama. Washington DC, here we come!
No comments:
Post a Comment