Kuidas me loomaaias käisime

Täitsa keset Tbilisi linna asub loomaaed. Pealtnäha päris väike, seest palju suurem. Loomaaias elavad elevandid, tiiger, panter, krokodill, palju koledaid linde, naljakad punase tagumikuga ahvid ja p6der, kes karjub koleda häälega, kui talle parajasti tähelepanu ei pöörata - yhes6naga yks korralik loomaaed.

Aga Tbilisi loomaaias ei ole nii, nagu te Euroopa loomaaedades harjunud olete, kus loomad on paigutatud arutult suurtesse puuridesse, kus nad saavad omaette l6unapausi pidada ja inimeste pilkude eest kuhugi nurga taha peituda. Siinses loomaaias on loomad ikka ratsionaalselt pisikestes puurides, kus neid hästi näha on (see seletab ka loomaaia pindala, mist6ttu inimesed peavad vähem jala käima, lapsed ei hakka vinguma ja k6ik on 6nnelikumad).

Niimoodi on loomad ka kylastajatega rohkem harjunud ja tulevad sulle kohe päris-päris lähedale. Rahulikult saab patsutada näiteks sebrat ja lolli näoga jaanalindu. V6ib-olla oleks ulatanud krokodilli ka, me ei hakanud proovima.

Loomade puuridesse paigutamise mehhanism on siin ka tunduvalt p6nevam kui meie loomaaias, pakkudes liigirikast vaheldust. Näiteks elavad s6braliku perena koos sebra, kummaliste valgete triipudega kits (me Uibsiga kahtlustame guashvärvi) ja jaanalind. Nende naaberpuuris elavad matsakas lyhikeste jalgadega hobune, sale pikkade jalgadega hobune ja yks kaamel. Ma usun, et erinevatest liikidest loomadel on omavahel tunduvalt rohkemast vestelda kui sebral ja sebral v6i jaanalinnul ja jaanalinnul. Diversity, baby!

Loomaaias on ka palju muid atraktsioone. Näiteks vaate"mis-te-arvate-kas-ma-kukun-alla-selle-v6i-järgmise-ringi-ajal"ratas ja m6ned karussellid. Meie Uibsiga aga nautisime elektriautosid. Yksteisele otsas6itmine ei paku 20 aastat vanemana sugugi vähem r66mu.

Oli tore päev.